GAZ-14 „Tšaika“

ГАЗ-14 “Чайка”

Seeriatoodetud auto GAZ-14 „Tšaika“ (1977-1988).

„Tšaika“ esimesed variandid meenutasid kangesti Ameerika maanteeristlejaid – foto 1. Seeriatootmisse läks aga rangem ja nooblim variant –1977. aasta oktoobris valmistati neid esimene tööstuslik partii. Sellega tegeles PAMS (ПАМС) – GAZ-i väikeste seeriate tootmise osakond. Aasta jooksul lasti välja umbes sadakond sõidukit, peamiselt klassikalised esindussedaanid. Faktiliselt oli GAZ-14 valitsusliikmete „ZiL“ autode „väiksem vend“, seetõttu olid väljalastavad variandid paljuski sarnased – samamoodi oli olemas sanitaarvariant, samamoodi toodeti lahtisi autosid.
GAZ-14 tootmine lõpetati üllatavatel motiividel – 1988. aastal tuli välja NLKP Keskkomitee kuulus otsus privileegide vastu võitlemise kohta. Selle alusel keelati kõigepealt „Tšaikade“ kasutamine (asendades need „Volgaga“ GAZ-3102), seejärel aga võeti Tšaika üldse tootmisest maha. Ja see polnud mitte lihtsalt tootmise lõpetamine, vaid hävitati kogu tehnoloogiline seadmestik, töödokumentatsioon, koosteliinid, kerematriitsid ja nii edasi. Kogu autotööstuse ajaloos on olnud ainult üks selline juhtum! 1996. aastal tehti tehase juhatusele ettepanek „Tšaika“ tootmine uuesti käima panna, aga siis polnud enam praktiliselt mitte midagi järele jäänud ja mudeli uuesti väljatöötamine oli majanduslikult ebaotstarbekas. Nii jäigi „Tšaika“ uuestisünd olemata.
On huvitav märkida, et GAZ-14 oli tehase esimene mudel, mis oli ohtralt igasuguse elektrilise ja elektroonilise seadmestikuga varustatud. Elektrilised klaasitõstjad, individuaalne automaatne kütte- ja ventilatsioonisüsteem, õhukogurite katete elektromehaaniline ajam,
elektroonne süüde – ja selliseid uuendusi oli veel.

Auto GAZ-14 mudelit toodeti GAZ-i tehases, kus toodeti ka “õigeid” autosid. On märkimisväärne, et selle mudeli pressvormid lõhuti koos “suure” GAZ-14 vormide ja dokumentatsiooniga.