GAZ-66-11

ГАЗ-66-11

1985. aastal sai GAZ-66-01 veidi võimsama 120-hobujõulise mootori ZMZ-66-06, uue pidurisüsteemi, pneumoväljundid haagise piduritele (samuti ilmusid katusele autorongi tunnustuled) ja veel mõned täiustused. Moderniseeritud autole anti indeks „66-11“. Aga vastupidiselt levinud arvamusele oli uus tulede süsteem autole GAZ-66-01 paigaldatud juba 1981. aastal, ilma seejuures indeksit muutmata. 1984. aastal sai auto uued mittelahknevad ja sulgurrõngastega veljed, mis ühtisid mudeliga ZiL-157KD.
Nagu eelkäijat, sai ka mudelit GAZ-66-11 lennuväljadel väiksemate õhusõidukite pukseerimiseks kasutada. Praegu on need veokitena kasutuses lennukikandjal-raskeristlejal „Admiral Kuznetsov“(„Адмирал Кузнецов“).
Peale selle lasti välja varjestatud elektriseadmetega ja jõuvõtuga šassiid, mis oli mõeldud spetsiaalkeredele. Selle indeksiks sai GAZ-66-14.
Samuti valmistati GAZ-66-11 baasil lisaks käesolevas tekstis eraldi lehtedel nimetatutele veel järgmisi modifikatsioone:
GAZ-66-81 – eksportvariant mõõduka kliimaga riikide jaoks.
GAZ-66-91 – eksportvariant troopilise kliimaga riikide jaoks.
GAZ-66-96 – šassii vahetustöötajate bussidele.
Suurte seeriatena tootmine lõpetati 1998. aastal, kuid Kaitseministeeriumi tellimusel lasti GAZ-66 perekonna autosid väikeste partiidena välja kuni 1. juulini 1999. Viimaste partiide veokitel, s.t. alates aastast 1993, oli uue konstruktsiooniga universaalkere tüüpi koormaplatvorm ilma rattakoobasteta, mis oli ühildatud kaubandusliku autoga GAZ-3307 – fotol keskel ja paremal.

GAZ-66-11 mudeli on valmistanud A.Bogdanov (Sankt-Peterburg, Venemaa). Mudel on valmistatud “Russkaja Miniatura” GAZ-66-12 mudeli baasil.