LAZ-360EM ja LAZ-360

ЛАЗ-360ЭМ и ЛАЗ-360

Selle bussi mark oli küll LAZ, kuid loodi see 1970. aastal Lvovis asuvas Nõukogude Peakonstruerimisbüroos (Головное Союзное конструкторское бюро – ГСКБ). LAZ-360EM (mõnede allikate andmetel LAZ-360E) väljatöötamisel oli konstruktorite peamiseks ülesandeks langetada bussipõrand 360 mm kõrgusele teepinnast (siit ka bussi indeks „360“). Bussi sai madalapõhjaliseks teha ainult kardaanülekandest loobudes,  seetõttu oli mudelil LAZ-360EM elektromehaaniline ülekanne. Bussi mootor (170 hj / 132 kW) paiknes koos elektrigeneraatoriga sõiduki esiosas (kõige tõenäolisemalt juhiistme taga) ja bussi vedasid elektrimootoritega ühendatud tagarattad. Selle bussi eripäraks oli neljateljeline käiguosa ja väikese läbimõõduga rehvid. Kaks esimest silda pöörasid ja kaks tagumist silda vedasid. Ka ebatavalise kunstilise lahendusega kere oli huvitav –  sellel olid vertikaalselt kumerad esiaknad ja trapetsikujulised külgaknad. Bussi pikkuseks oli 11 000 mm.

Mõni aeg hiljem sai selgeks, et valitud neljateljeline elektroülekandega skeem ei õigusta ennast ning bussi konstruktsioon vaadati põhjalikult üle, praktiliselt töötati see uuesti välja. Uuendatud variandi jaoks valiti kaheteljeline skeem tavalise mehaanilise ülekandega, kuid pööravate ja vedavate esiratastega – nii oli võimalik teha bussipõhi praktiliselt kogu pikkuses ühtlaselt madal. Ka mootori asukoht uue bussi salongis muutus – nüüd paiknes mootor juhist paremal. Samuti muudeti uste arvu ja asukohti. Moderniseeritud buss sai nimeks LAZ-360 (s.t. madala põhjaga, kuid ilma elektromehaanilise ülekandeta).

Autobussid LAZ-360EM ja LAZ-360 olid oma ajast kakskümmend aastat ees – madalapõhjaliste busside ajastu algas alles ХХ sajandi 90-ndatel aastatel. Kahju, et Venemaa esimese eesrindliku madalapõhjalise bussi skelett vedeles kaua aega mahajäetult NAMI territooriumil, kus tõenäoliselt ka oma elupäevad lõpetas.