“Ukraina-1” ja “Ukraina-2”

“Украина-1”

1961. aasta juulis ehitati LAZ-is eksperimentaalne buss „Ukraina“. Lisaks täiesti uuele kerele, mis oli tehtud LAZ-i stiilis – ilma raamita kandva aluse baasil – sai buss ka rea uusi seadmeid, nagu õhkvedrustus ja kahesuunalise toimega teleskoopamortisaatorid, hüdrauliline roolivõimendi ja pneumohüdrauliline piduriajam, elektropneumaatiline käiguvahetus ja trummel-käsipidur. Bussile paigaldati tolle aja kohta uudne V-kujulise silindrite paigutusega 150 hj mootor ZiL-130 ja 5-astmeline sünkroon-käigukast. „Ukraina“ salongis olid „lennuki tüüpi“ istmed 36 reisijale. Bussi mõõtmed olid 10 000 х 2500 х 2720 mm, teljevahe 4700 mm.

“Украина-2”

1961. aasta oktoobris ehitati Lvovis teine „Ukraina“ buss, mis erines eelmisest veidi teistsuguse kere ja veelgi mugavama salongi poolest – salongi eesosas olid puhvet ja stjuardessi koht ning tagaosas garderoob üleriietele ja tualettruum. Konstruktsiooni ja seadmete poolest oli „Ukraina-2“ sarnane mudelile „Ukraina-1“. Salong oli mõeldud 28 reisijale. Bussi mõõtmed olid 10 000 х 2500 х 2720 mm, teljevahe 4700 mm.

„Ukraina“ bussid olid oma aja kohta väga mugavad ja nende ilusad voolujoonelised kered nägid väga kaasaegsed välja. 1961. aastal esitleti mõlemat sõidukit NSVL-i Rahvamajandusnäitusel laiemale avalikkusele. „Ukraina-1“ osales veel mängufilmi „Bensiinijaama kuninganna“ („Королева бензоколонки“) võtetel, kus bussi näidatakse mitmes episoodis.