GAZ-А-Aero

ГАЗ-А-Аэро

Venemaa esimene aerodünaamiline auto, mis põhines GAZ-А šassiil (ja mida tinglikult nimetati GAZ-А-Aero või GAZ-А-Aerodünaamiline („Аэродинамический “)) loodi Moskva inseneri A. Nikitini poolt osana tema teaduslikust dissertatsioonist, mis uuris autokere aerodünaamikat. Kerel oli lehtterasega kaetud puitraam, V-kujuline esiklaas, täielikult voolujooneliste katetega kaetud tagarattad ning süvistatult poritiibadesse paigaldatud tuled. Varuratas paiknes tagumise istmerea taga. Selle sõiduki voolujoonelisuse koefitsient oli peaaegu kaks korda madalam (0,207) kui seeriatoodetud GAZ-А eksemplaridel.
Eksperimendi korras paigaldas A. Nikitin sõidukile forsseeritud mootori mudelilt GAZ-А, kasutades alumiiniumist silindripead ja tõstes kompressiooni 4,2-lt 5,45-le. Voolujoonelise GAZ-А ainus valmisehitatud eksemplar ei ole meie päevini säilinud.
Valmistamise aasta – 1934, veoskeem – 4×2, istekohtade arv – 5, mootor – neljasilindriline töömahuga 3285 cm³ ja võimsusega 48 hj töökiirusel 2600 p/min, rehvide mõõtmed – 5,50-19, kaal täisvarustusega – 1270 kg, pikkus – 4970 mm, laius – 1710 mm, kõrgus – 1700 mm, teljevahe – 2620 mm, kiirus – 106 km/h, kiirendus kuni 80 km/h – 36 sek.
See auto ehitati puhtalt teaduslikul otstarbel, see ei osalenud ühelgi võistlusel ning kaasaegses mõistes polnud see rekordisõiduk ega võidusõiduauto.