PTS-CT “Lootos” LiAZ-5930/LiAZ-5931/LiAZ-5932

ПТС-ЦТ “Лотос” ЛиАЗ-5930 / ЛиАЗ-5931 / ЛиАЗ-5932

LiAZ-5930 „Lootos“ on mobiilne televisioonijaam autobussi LiAZ-677 baasil. See oli mõeldud mitmesuguste kultuuriliste massiürituste salvestamiseks: kontserdid, spordivõistlused, miitingud jms. välitingimustes toimuvad üritused. See oli suur redelitega ja vintsiga buss, mille katusel oli platvorm teleoperaatorite ja seadmete jaoks. LIAZ-5930 varustati televisiooni jaoks must-valge videomaterjali salvestamise seadmetega.

Samuti oli olemas mobiilne televisioonijaam värviliste videosalvestuste tegemise seadmetega – seda mudelit nimetati LiAZ-5931 „Lootos“ (foto 1).

Väliselt ei erinenud LiAZ-5930 ja LIAZ-5931 üksteisest, erinevused olid vaid sisemises varustuses. Neid kahte mudelit toodeti tehases aastatel 1970 kuni 1974. Seejärel tuli nende asemele täiustatud mobiilne televisioonijaam, samuti bussi LiAZ-677 baasil, mis sai nimeks LiAZ-5932 „Magnoolia“ (foto 2, foto 3, foto 4). See erines oma eelkäijatest uute televisiooniseadmete poolest, millega sai üritusi mitte ainult salvestada, vaid ka otse eetrisse anda. Eelmised mudelid erinesid sellest veel ka eesmise vedrustuse poolest, mida nimetati „pikihoobadel eendiks“ ja kasutati LiAZ-677 bussidel aastani 1973. Samuti oli olemas mobiilne videomagnetofonijaam PTS LiAZ-5932 „Magnoolia“ – veel üks variant televisiooniseadmete komplektidest, kuid sellised eksemplarid eksisteerisid lühikest aega. PTS LiAZ-5932 „Magnoolia“ busse tuli tehasest kuni 1982. aastani.

Mida siis selline ebatavaline autobuss endast kujutas? PTS mudelite kere oli täismetallist, keevitatud. Klaasitud uksega vahesein jagas salongi kaheks ruumiks. Seintel ja katusel oli soojustus. Keres oli kaks välisust – üks paremal pool ja teine taga ning ustel olid eemaldatavad trepid. Kahte õhuakendeta suurt akent sulgesid valgustihedad luugid.

PTS mudelitel oli mootori jahutusradiaatoril põhinev küttesüsteem. Sealt saadav soe õhk suunati juhikabiini ja salongiossa, kus kasutati sundventilatsiooni seadmeid. Liikumise ajal töötasid neli ventilaatorit ning lisaks neile oli veel õhukonditsioneeri süsteem kahe KT-4 seadmega, mis said toite välisest elektrivõrgust. Õhk, mille konditsioneerid salongiosast välja tõmbasid, liikus läbi spetsiaalsete televisiooniseadmete kappide ja pärast jahtumist suunati see laekanalite kaudu uuesti salongi. Õhukonditsioneeri süsteemil oli reguleeritav välisõhu juurdevool, mis toimus külgseintes paiknevate võrede kaudu. Iga konditsioneeriseadet juhtis automaatseade.

Salongis asusid laud, statiivid, kapid, teisaldatavad toolid, telefonid, videotehniku, helirežissööri ja režissööri puldid, varuosade ja tarvikute kapp ning toitesisend. Pagasiruumides paiknesid helijuhtmete kilp, trafod, pingestabilisaatorid, kaablite kerimise seade, telekaamerad ja kaablirullid.

Lisaks kogu sellele erivarustusele paiknesid salongis kuus allapööratavat ja viis pöördtooli, mis olid reguleeritava kõrgusega. Samuti leidus seal garderoob. Telejaama töö ajal tagati bussikere stabiilsus tugijalgadega.

Suletud ja soojustatud täismetallist kabiin moodustas osa bussikerest. Seal paiknesid juhtseadised ja näidikud.

Kõige iseloomulikum osa PTS mudelist aga oli selle katus. Seda kasutati televisiooniseadmete platvormina, kus teleoperaatorid kaameratega töötasid. Platvormil võis korraga olla kuni 400 kg inimesi ja varustust. Seadmed tõsteti katusele 60 kg tõstejõuga vintsi abil.

Tasub märkida, et PTS mudeli kere esiosa oli LiAZ-677 baasmudelist erinev – sellel olid ümmarguste asemel nelinurksed esituled. Kõige esimestel katseeksemplaridel aga olid niinimetatud VIP-võred nelja tulega, kaks kummalgi küljel. Kõigi PTS eksemplaride kapotil oli kroomitud kiri „LIKINO“ („ЛИКИНО“),  mida tavalistel LiAZ-677 bussidel ei olnud.

PTS busside mõõtmeteks olid 10 540 х 2500 х 3550 mm. Kere sisemõõtmed olid 8702 х 1989 х 2362 mm. Esisilla rattavahe oli 2100 mm, tagasillal 1880 mm. Teljevahe oli 5150 mm. Minimaalne kliirens oli 210 mm. Täisvarustuses buss kaalus 9860 kg. Kogu liikuva televisioonijaama kaal oli värviliste salvestusseadmete puhul 14 530 kg ja must-valgete puhul 14 290 kg.

PTS-CT „Lootose“ abisõidukid

вспомогательные к ПТС-ЦТ “Лотос”

PTS-CT „Lootose” abisõidukiteks olid reeglina tavalised LiAZ-677 bussid, millel oli vastavalt muudetud varustus. Abisõiduk kujutas endast praktiliselt furgoonveokit, mis oli hädavajalik kaablite, statiivide, telekaamerate aluste, kaamerate endi jms. vedamiseks. Samuti kasutati neid teenindava personali abiruumidena, seetõttu eelistatigi abisõidukitena busse. Teiste sõnadega kujutas PTS endast sisuliselt kahte bussi: põhijaama ja abisõidukit (näiteks LiAZ-5932 + LiAZ-677).

LiAZ abisõidukitel ei olnud oma indekseid ja selline busside ümberehitamine toimus kas autoremonditehases või tele- ja raadioseadmete tehases. Salongis oli lisaks asjade hoiuruumile ka 6 kohta teenindavale personalile. Reeglina kasutati selleks kahte kolmekohalist „sohvat“ salongi eesosas.

LiAZ-5930 mudeli valmistas V. Vizner (Petropavlovsk, Venemaa)

Mudel on valmistatud töökojas “Vektor-models” (Herson, Ukraina)